Mis mulle eriti meelde jäi peaminister Kristen Michali kõnest, mille ta pidas Reformierakonna üldkogul.
Valitsus on otsustanud liikuda kiiresti ja sihipäraselt. Töö käib tempoga, mida meenutatakse 90ndatest: ei oodata, ei arutata lõputult – otsused tehakse ja viiakse ellu. See on märkimisväärne, sest paljud valitsused on varasemalt kulutanud aastaid, mis nüüd tehakse ära kuudega.
Michal rõhutas oma kõnes, et riik ei tohi olla ettevõtjate jaoks takistuseks, vaid peab looma keskkonna, kus tegutsemine on lihtne ja loogiline. Ta tõi esile mitmeid konkreetseid näiteid, mis illustreerivad, kui kaugele on mõttetu bürokraatia vahepeal arenenud. Näiteks rääkis ta olukorrast, kus Terviseameti kõrgharidusega spetsialistid on pidanud kontrollima, kas Elroni rongis on olemas mopp, ämber ja kummikindad, või sellest, kuidas suitsuruumide tähistus peab olema „piisavalt suur silt“. Samuti juhtis ta tähelepanu absurdile, et üksinda töötav inimene peab määrama iseenda esmaabiandjaks.
Michali sõnum oli selge: selline tühikargamine raiskab aega, energiat ja lõpuks ka raha. Seetõttu on valitsus tema juhtimisel käivitanud Eesti ajaloo kõige ulatuslikuma bürokraatia vähendamise programmi. Tänu heale koostööle ettevõtjatega on juba mitmeid ettepanekuid ellu viidud.
Majanduse osas oli välja toodud mitu olulist sammu. Esiteks, maksusüsteem tehakse lihtsamaks ja õiglasemaks – ühtne maksuvaba miinimum 700 eurot ja tulumaksumäär kõigile 24% tähendavad seda, et keskmise palgaga inimesed saavad reaalselt rohkem raha kätte. Samuti kaob ära ettevõtete 2% kasumimaks, et taastada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond.
Peaminister rääkis ka tehnoloogiast ja innovatsioonist, kui väga konkreetsest poliitilisest suunast. Ta rõhutas, et Eesti ei saa jääda pelgalt tehnoloogiate kasutajaks, vaid peab olema nende arendaja ja suunanäitaja. Ta tõi välja, et just seetõttu otsustas valitsus suurendada doktoriõppekohtade arvu 500-ni, kusjuures fookuses on erialadevaheline koostöö, eelkõige tehisintellekti vallas. Michal ütles otse, et tehisaru nutikas rakendamine võib tõsta Eesti majanduse lisandväärtust kuni kolme miljardi euro võrra.
Lisaks rõhutas ta, et Eesti ettevõtjad investeerivad juba praegu teadus- ja arendustegevusse rohkem kui riik ise. See näitab, et erasektor usub tehnoloogia arengusse ja on valmis võtma juhtrolli. Riigi ülesanne on seda toetada — läbi koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel, uute tugiprogrammide ja rahastuse. Peaministri sõnul peab majanduse järgmine kasv tulema teadmistest, mitte allhankest ega toormest.
