2025. aasta suvine majandusprognoos on märgatavalt parem kui kevadine: kui veel hiljuti eeldati valitsussektori puudujäägiks –3% SKPst, siis nüüdseks prognoositakse –1%. See tähendab ligikaudu 800 miljoni euro võrra väiksemat defitsiiti.

Tulemust mõjutas mitmete tegurite kokkulangemine, millest osa olid ühekordsed ning 2026. aastaks enam ei kordu. Samas loob uus olukord võimaluse maksupoliitika ülevaatamiseks, sealhulgas võimaliku loobumise kavandatud tulumaksumäära tõusust 2026. aastal.

Miks kasvasid eelarvetulud enam kui 10%?

Esmalt võib jääda mulje, et tegemist on majanduse taastumisega, kuid tegelikult oli kasv ajutiste tegurite tulemus:

– Ühekordsed dividendid: Ettevõtted maksid 2024. aasta lõpus enne maksurežiimi muudatusi välja varem kogunenud kasumit.

– Uued maksuв: Käibemaksu ja aktsiiside tõus ning mootorsõidukimaks suurendasid maksulaekumisi.

– Ettevaatav kohanemine: Ettevõtted ja eraisikud kohandasid oma tegevust maksupoliitika muudatustele juba ennetavalt.

Viis peamist järeldust suvisest prognoosist:

1. Eratarbimine on vähenenud

2025. aastal langes eratarbimine ostujõu vähenemise, inflatsioonisurve ja tarbijate ebakindluse tõttu. Majapidamised suurendasid säästmist ja lükkasid edasi suuremaid oste. 2026. aastal oodatakse tarbimise taastumist tööjõuturu paranemise ja maksusüsteemi lihtsustamise (sh maksuküüru kaotamise) toel.

2. Inflatsioon aeglustub

2025. aastal ulatus inflatsioon 5,4%-ni, mõjutatuna teenuste kallinemisest, tooraine hinnatõusust maailmaturul ja maksumeetmetest. Aastaks 2026 prognoositakse inflatsiooni aeglustumist 3,5% tasemele, kuna ühekordsed tegurid kaovad.

3. Investeeringud taastuvad

Investeeringuid on seni pidurdanud geopoliitiline ebakindlus, kõrged intressimäärad ja nõrk välisturg. Nüüd toetavad investeeringute kasvu eksporditurgude elavnemine ja intressimäärade langus. Eriti suureneb valitsussektori investeerimismaht tänu Rail Balticu ja riigikaitse projektidele – nende osakaal SKPs on rekordiline.

4. Eelarvepuudujääk on kontrolli all, kuid jääb püsima

2025. aasta defitsiit jääb –1% tasemele SKPst, eelkõige maksulaekumiste toel. Aastal 2026 kasvab puudujääk –4%ni kaitsekulude tõusu ja tulumaksumuudatuste tõttu. Aastaks 2029 on plaanis defitsiiti vähendada –2,8%ni eeldusel, et kulud püsivad kontrolli all.

5. Tarbijatrendid ja ostujõud

Kuigi palgad kasvasid, jäi netotulu ostujõud inflatsioonile alla ning see pidurdas tarbimist 2025. aastal. Inimesed eelistasid sääste mitte kasutada. 2026. aastal oodatakse olukorra paranemist – netotulu kasv toetab nii tarbimist kui ka säästmist.

Mida see kõik tähendab?

• Eesti riigirahanduse seis on parem, kui kardeti, kuid haavatavus püsib.
• Paranenud olukord põhineb peamiselt ajutistel teguritel, mitte majanduse struktuursel tugevusel.
• Ettevõtjate ja tarbijate usaldus on endiselt tagasihoidlik, mis võib pärssida kestlikku kasvu.

Minu ettepanekud olukorra parandamiseks:

• Tulumaksumäära tõusust loobumine 2026. aastal, mis aitaks kaasa tarbimise taastumisele ja suurendaks inimeste kindlustunnet.

• Erainvesteeringute soodustamine, näiteks maksusoodustustega reinvesteeritud kasumile.

• Regulatiivsete tõkete vähendamine ja finantssektori arendamine – Eesti võiks kujundada atraktiivsema keskkonna fintech-ettevõtetele.

Rahandusministeeriumi värske prognoos annab põhjust ettevaatlikuks optimismiks, kuid tuletab samas meelde, et majanduse kestlik areng ei saa põhineda ühekordsetel positiivsetel impulssidel. Positiivse suuna kinnistumiseks vajab Eesti nii ranget eelarvepoliitikat kui ka selgeid arengusuundi. Investeeringute soodustamine, maksuleevendused ja stabiilne maksupoliitika koos inimeste usalduse taastamisega võivad olla need nurgakivid, mis aitavad Eestil välja tulla stagnatsioonist. Ja just nüüd on aeg teha otsuseid, mis kujundavad tulevikku.