Sain üsna kiiresti aru, et niinimetatud „maksuküür“ oli ebaõnnestunud idee toonaste Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuselt – nimelt 2023. aasta Riigikogu valimiskampaania ajal. Õed ja õpetajad rääkisid mulle, et see maksureform karistab neid ületundide tegemise eest, mis on ebaõiglane.
Just sel ajal lubas Reformierakond – millega liitusin aasta hiljem –, et nad kaotavad maksuküüru, mis võtab suurema maksu näol raha ära neilt, kes on valmis rohkem töötama, sealhulgas töötavatelt pensionäridelt. Nüüd on lõpuks vastu võetud kauaoodatud otsus, millega saab Eestis taastatud üks Euroopa lihtsamaid ja arusaadavamaid maksusüsteeme.
Maksureform jätab inimestele rohkem raha kätte
2026. aasta jaanuarist jõustub Eestis maksureform, mille tulemusena jääb inimestele rohkem raha kätte. Lihtsamalt öeldes loobub riik lõpuks põhjendamatust otsusest maksustada lisakoormusega just neid inimesi, kes on aktiivsed ja kelle töö on majanduse heaolu aluseks.
Keeruka, mitmetasandilise süsteemi asemel, kus kehtis koguni 6000 (!) erinevat maksutaset, hakkavad kehtima kaks lihtsat ja läbipaistvat reeglit:
– Kõigile töötavatele inimestele kehtestatakse maksuvaba tulu määraks 700 eurot. Pensionäridele on see määr veelgi kõrgem – praegu 776 eurot.
– Tulu, mis ületab maksuvaba miinimumi, maksustatakse ühtse 24-protsendilise tulumaksuga.
Selle muudatuse tulemusel hakkab enamik Eesti töötajatest rohkem kätte saama – ja siinkohal ei pea ma silmas vaid kõrgepalgalisi spetsialiste. Võidavad õpetajad, päästjad, politseinikud, meditsiinitöötajad, kultuuritöötajad – kõik need, kes moodustavad keskklassi.
Miks oli maksuküür probleemne?
Niinimetatud maksuküür rakendati 2018. aastal Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuse poolt. Loodi äärmiselt segane süsteem, mille sisuks oli lihtne loogika – mida rohkem inimene teenib, seda väiksem on tema maksuvaba tulu. Tulemuseks oli see, et töötaja hakkas reaalselt raha kaotama isegi siis, kui tema palk tõusis. See süsteem „sööb ära“ kuni kolmandiku keskklassi palgatõusust.
Majanduskasvu seisukohalt on aga ülioluline, et inimesed tunneksid motivatsiooni rohkem töötada ja teenida – mitte muretseda selle pärast, milline täpne tulu tase neilt lisamaksu ära ei võtaks.
Eesti on juba ammu vajanud lihtsat ja õiglast maksumehhanismi, mis soodustaks töötegemist ja arengusoovi, toetaks inimesi igapäevaste kulude katmisel ning ei looks „maksulõkse“ neile, kelle sissetulekud jäävad keskmisest pisut kõrgemaks.
Vana süsteem karistas aktiivsust ega andnud inimestele tunnet, et nende pingutused kannavad vilja. Seda tundis eriti selgelt keskklass. Lisaks tekitas maksukühm ebakindlust – kui inimene ei osanud oma aastasissetulekut täpselt ette näha, võis teda aasta lõpus oodata ebameeldiv üllatus lisamaksu näol.
On selge, et ainuüksi maksureformid ei too majanduskasvu, kuid ebaõigluse kõrvaldamine on tähtis ja vajalik samm.
Kui soovid teada, kui palju sina reformist võidad, sisene maksukalkulaatorisse ja vaata, kui palju rohkem raha hakkab 2026. aastast alates sinu pangakontole laekuma. Tulemused võivad meeldivalt üllatada.
