Mitte kellelegi ei meeldi maksude tõstmine – ka mulle mitte. Kuid mina tahan elada, töötada ja kasvatada oma lapsi just nimelt Eestis, mitte kuskil mujal. Samuti soovin, et Eesti oleks turvaline paik, mis oleks avatud investeeringutele ja majanduse kasvule.

Tänases geopoliitilises olukorras, mil elame agressiivse naabri kõrval, on võimalik seda saavutada ainult siis, kui meie riik suurendab oma panust riigikaitsesse. Seetõttu ei ole nn julgeolekumaks (tulumaksu ja käibemaksu tõstmine 24 protsendini) mitte midagi muud kui tasu kindlustunde, Eesti tuleviku ja arengu eest.

Hiljutisel kohtumisel valijatega sain väga selge sõnumi – enamiku jaoks on peamine prioriteet riigi julgeolek, ning inimesed on valmis selle eest maksma.

Tänu praeguse valitsuse otsustele tuleb siiski maksta vähem kui oli plaanis eelmise valitsuskabineti ajal, kuhu kuulusid ka sotsiaaldemokraadid. Veelgi enam – inimeste jääb rohkem raha kätte ning ettevõtjad saavad keskenduda äri arendamisele, mitte liigse bürokraatiaga võitlemisele või skeemide leidmisele, kuidas tegelikku kasumit varjata.

Esiteks tühistas valitsus varasema otsuse maksustada ettevõtete kasum alates järgmisest aastast. Ettevõtjatele on see oluline signaal – Eesti oli, on ja jääb ettevõtjasõbralikuks riigiks.

Teiseks tühistati ebaõiglane ja vaieldav otsus maksustada kõikide inimeste, sealhulgas pensionäride, sissetulekuid alates esimesest eurost kaheprotsendilise tulumaksuga. Kui see algatus oleks jõustunud, oleks see kõige valusamalt mõjutanud just pensionäre ja väiksema sissetulekuga inimesi.

Kolmandaks kaob alates järgmisest aastast keeruline niinimetatud “maksuküüru” süsteem ning maksustamine muutub taas lihtsaks ja loogiliseks. Maksuvaba tulu määr on 2026. aastal 700 eurot, pensionäridele juba sel aastal 776 eurot.

Konkreetselt rääkides – keskmise palgaga inimene hakkab järgmisel aastal kätte saama 125 eurot rohkem kui 2025. aastal ning aastane kasu ulatub 1500 euroni.

Pärast seda, kui valitsus kuulutas välja uued maksuotsused, hakkasid mulle kirjutama Eesti elanikud, kes väljendasid nördimust, et julgeolekumaks ei ole enam tähtajaline, vaid jääb püsivaks. Ma usun, et selle otsuse põhjus on selge – Venemaalt lähtuv oht ei kao lähiaastatel kuhugi. Just seetõttu otsustas Eesti suurendada riigikaitsekulutusi 5 protsendini sisemajanduse koguproduktist. See on sõnum mitte ainult Eesti elanikele: „Te olete kaitstud!“, vaid ka kohalikele ja välisinvestoritele – majandus saab areneda vaid riigis, kus on kindlus ja perspektiiv.

Muidugi tahan loota, et mõne aasta pärast muutub olukord meie piirkonnas rahulikumaks ning vajadus tugevdada kaitsevõimet väheneb. Siis saavad järgmised valitsused kaaluda maksukoormuse vähendamist. Kuid hetkel ei ole meil muud valikut kui kohaneda keerulise tegelikkusega ning arendada Eesti majandust mitte tänu, vaid paljuski hoolimata mitmetest takistustest.