Intervjuu Leedu ettevõtja Robert Juodkaga pani tõsiselt mõtlema.
Šveitsi Rahvusvahelise Juhtimisarenduse Instituudi 2025. aasta maailmakonkurentsivõime edetabel, mis võrdleb igal aastal 69 riiki sadade näitajate alusel, on Eestile selge hoiatus. Leedu on meist möödunud.
📊 IMD 2025. aasta konkurentsivõime edetabel:
• Eesti – 33. koht (sama, mis mullu)
• Leedu – 21. koht (tõus 9 kohta)
• Läti – 32. koht (tõus 7 kohta)
Edetabelis hinnatakse muu hulgas maksupoliitikat, digitaalse ja transporditaristu arengut, riigivalitsemise kvaliteeti, haridustaset, inflatsiooni ja palju muud. Koondindeks näitab, kui atraktiivne on riik ettevõtluse, investeeringute ja pikaajalise majanduskasvu seisukohalt.
Leedu edu taga on mitmed tegurid:
✔️ Põlvkonnavahetus juhtimises – noored, kes on õppinud ja töötanud välismaal, toovad rahvusvahelise kogemuse kodumaale.
✔️ Tagasipöörduv diasporaa – kapital, oskused ja uus töömentaliteet.
✔️ Efektiivne riigivalitsemine – vähem bürokraatiat, toimiv e-valitsemine, kiiremad lubade menetlused.
✔️ Tööstuse mitmekesisus – Leedu ei keskendu ainult IT-sektorile, vaid arendab ka metalli-, elektroonika-, farmaatsia- ja laevatööstust.
✔️ Aktiivne välispoliitika – saatkonnad toetavad ekspordi kasvu, kaitseatašeed aitavad tuua investeeringuid.
Eriti kõnekas oli näide Leedu seitsmest vabamajandustsoonist ja nn rohelistest koridoridest kaitsetööstusele, mis võimaldavad investeeringute elluviimist peaaegu bürokraatiavabalt.
💬 Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister märkis, et keerulistes ja ebakindlates majandusoludes on positsiooni säilitamine iseenesest positiivne tulemus. Kuid eesmärk ei saa olla paigalseis – Eesti peab liikuma edasi ja parandama oma kohta rahvusvahelistes võrdlustes.
📈 Samas tuleb tunnustada, et ka Eestis on konkurentsivõime tõstmine seatud selgeks prioriteediks. Keldo on kinnitanud, et valitsus tegutseb süsteemselt ettevõtluskeskkonna parandamise nimel.
🔧 Kavas on:
– bürokraatia ja aruandluskoormuse vähendamine koostöös ettevõtjatega,
– loamenetluste ja planeeringute lihtsustamine,
– tootlikkuse kasvatamine ja investeeringute soodustamine.
2026. aastaks langeb maksukoormus 1,2 protsendipunkti võrra, mis jätab inimestele kätte ligi 500 miljonit eurot rohkem. Samuti kaob maksuküüru süsteem ning kehtestatakse kõigile võrdne maksuvaba miinimum.
Lisaks investeerib riik senisest rohkem teadus- ja arendustegevusse – toetades nii ettevõtteid kui ka rakendusuuringuid, mille tulemused jõuavad tööstusesse.
💬 Eesti positsioon on täna stabiilne, aga arenguruumi on. Meie siht peab olema: innovaatiline, kiire ja lihtne riik, kus ettevõtlus on soositud ja uued lahendused saavad kiiresti ellu viidud.
