Maksutõusud ei meeldi kellelegi — saan täiesti aru, et inimesed tunnevad muret. Aga oluline on mõista, miks me seda teeme. Kui sul on naabriks ebastabiilne ja vaenulik riik, siis ei ole julgeolek enam mingi kauge või teoreetiline asi — see muutub reaalseks vajaduseks.

Seepärast otsustas valitsus tõsta tulumaksu ja käibemaksu määra 24 protsendini. See on osa niinimetatud „julgeolekumaksust“. Need vahendid suunatakse riigikaitse tugevdamiseks. See ei ole ajutine meede, sest ohud ei ole kadunud. Kuid see on panus sellesse, et Eesti jääks vabaks ja usaldusväärseks riigiks, kus on turvaline elada, lapsi kasvatada ja tulevikku üles ehitada.

Samas tehakse maksupoliitikas olulisi korrektiive. Ära jääb varasem plaan maksustada ettevõtete jaotamata kasumit, mis säilitab Eesti atraktiivse ärikeskkonnana. Samuti loobutakse kavatsusest maksustada kõigi kodanike, sealhulgas pensionäride, sissetulekuid esimesest eurost — meede, mis oleks eriti rängalt mõjutanud väiksema sissetulekuga inimesi.

Alates 2026. aastast tõuseb maksuvaba tulu 700 euroni, pensionäride puhul kehtib 776-eurone maksuvaba miinimum juba tänavu. Kaob senine segadust tekitav maksuküür. Selle tulemusel hakkab keskmise palgaga inimene saama iga kuu umbes 125 eurot rohkem kätte.

Need muudatused loovad läbipaistvama, õiglasema ja prognoositavama maksusüsteemi. Ettevõtjate jaoks tähendab see vähem bürokraatiat, suuremat kindlustunnet tuleviku ees ja võimalust keskenduda maksunüansside asemel toodete arendamisele, töökohtade loomisele ja äri kasvatamisele.

Halduskoormuse vähendamine ja stabiilsete tingimuste säilitamine muudavad Eesti atraktiivseks nii kohalikele ettevõtjatele kui ka rahvusvahelistele investoritele. See võib kujuneda aluseks jätkusuutlikule majanduskasvule isegi välise ebakindluse tingimustes.