Eesti Panga ökonomisti hinnangul oli Isamaa idee muuta teine sammas vabatahtlikuks pikaajalises plaanis kahjulik otsus.

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine ja raha väljavõtmise võimaldamine mõjus negatiivselt nii Eesti majandusele kui inimeste tulevasele heaolule.

Aastaks 2024 oli süsteemist lahkunud kolmandik liitunutest, noored vanuses 18–35 aastat kulutasid välja võetud raha peamiselt tarbimisele (55%) ja laenude tagasimaksmisele (40%), investeeriti vaid väike osa.

Mõju oli lühiajaline: poole aasta pärast ei olnud tarbimine, säästud ega investeeringud pensionirahast enam mõjutatud.

Noored kaotasid võimaluse koguda liitintressi toel ja ei saa 10 aastat süsteemiga uuesti liituda.

Regulaarsete sissemaksete kadumine tähendab tulevikus väiksemat pensionit ja suuremat ebavõrdsust, eriti kuna Eesti pensioni asendusmäär on üks madalamaid OECD riikides.

Loe pikemalt: https://www.eestipank.ee/blogi/kuidas-kasutasid-noored-taiskasvanud-varajasi-valjamakseid-teisest-pensionisambast?fbclid=IwY2xjawJ6_AtleHRuA2FlbQIxMAABHjPVVdtyUmKxnQMawGvEB64QzQ7UbtdWZQ8UxaKHJmuvDgvYnrKy5x1hQLf5_aem_FauH5Zej9vRN9yl3R_lkbw