Eesti majandus on pöördunud kasvule: ettevaatlikuks optimismiks on põhjust

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis 1,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Pärast pikka langust on majandus hakanud taastuma. Kuigi kasv on tagasihoidlik, on trendi pöördumine iseenesest positiivne märk.

Paranemist kinnitavad ka teised näitajad. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul kasvas märtsis jaekaubandus, suurenes eksport ning tööstustoodang näitas veebruaris kasvu. Langustrendis on ka töötus – see viitab ettevõtluse järkjärgulisele elavnemisele.

Samas tuletavad eksperdid meelde, et need trendid vajavad veel kinnitust. Mõned mullused kasvutõusud olid ajutised ja seotud üksikute teguritega, näiteks autode hoogsa soetamise või laovarude vähenemisega.

Taastumist mõjutavad ka välised riskid. Ukrainas jätkuv sõda, ebastabiilsus eksporditurgudel ning võimalik protektsionismi taastulek USA-s tekitavad ebakindlust. See nõuab ettevõtetelt paindlikkust ja riigilt tähelepanelikkust.

Siiski säilib Eestil potentsiaal jätkusuutlikuks kasvuks: kõrge haridustase, arenenud tehnoloogiasektor ning aktiivne väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus. Täiendavat tuge annab riigi kaitseinvesteeringute kasv, mis hoiab sisetarbimist üleval.

Majanduse elavnemine võib kaasa tuua tööhõive kasvu, investeeringute suurenemise ning lõppkokkuvõttes elatustaseme paranemise. Vaatamata jätkuvatele väljakutsetele sisendab 2025. aasta algus mõõdukat, kuid reaalselt põhjendatud optimismi.