Riigikogus arutasime, kuidas tõsta tootlikkust ja tagada majanduskasv. Küsisin ettekande esitanud Viru Keemia Grupi AS-i juhatuse liikmelt Raivo Vasnult, kuidas ta hindab valitsuse samme bürokraatia vähendamisel ning mida tuleks tema hinnangul veel ette võtta.

Raivo Vasnu rõhutas, et „bürokraatia vähendamine on alati teretulnud“ ning tõi konkreetse näite:

„Me oleme e-riik. Kui siduda KOTKAS-süsteem, kuhu ettevõtted juba esitavad oma keskkonnaandmed, ESG-raporteerimisega, siis poleks vaja palgata lisaressurssi ja protsess muutuks lihtsamaks ja odavamaks.“

Need sõnad näitavad, et meil on tehnoloogilised eeldused olemas, kuid nende kasutamine vajab paindlikumat ja tõhusamat juhtimist. Vasnu märkis ka, et suurinvesteeringute planeeringud venivad sageli aastateks ning takistavad tootmise ja innovatsiooni arengut. Ta tegi ettepaneku luua suurinvesteeringutele „ühe akna“ süsteem, kus riik määraks konkreetse ametniku projektide elluviimist toetama.

Eraldi tähelepanu pööras ta tööjõule. Tööstus tunneb teravat puudust inseneridest, mis pidurdab kasvu. Lahendusena pakkus Vasnu, et kõik kõrghariduse omandanud võiksid läbida pedagoogilise miinimumi, mis võimaldaks neil soovi korral koolis õpetada. Nii paraneks loodusteaduste õpetajate kättesaadavus ja tugevneks side tootmise ning hariduse vahel ka maapiirkondades.

Strateegiline lähenemine tootmisele, spetsialistide koolitamisele ja bürokraatliku koormuse vähendamisele võib anda Eestile selle tõuke, mida ootavad nii ettevõtjad kui ka ühiskond