Eestis on viimasel ajal tehtud mitmeid konkreetseid samme, mis näitavad, et riik ei tegele üksnes jutu tasandil bürokraatia vähendamisega, vaid astub ka reaalseid samme. Need otsused ei ole pelgalt tehnilised muudatused – need loovad paremaid tingimusi majanduskasvuks, toetavad ettevõtlust ja lihtsustavad inimeste igapäevaelu.
Alljärgnevalt 7 olulist lahendust, mille kaudu liigset halduskoormust on juba vähendatud. Need otsused on juba vormistatud seaduseelnõudena ja saadetud arutamiseks Riigikokku. Vastavad seadused võetakse vastu lähiajal.
1. Tööjõupuuduse leevendamine oskustööliste sisserände abil
Mitmetes Eesti majandussektorites valitseb juba pikemat aega tööjõupuudus – eriti just oskustööliste osas. See ei ole ajutine nähtus, vaid püsiv probleem, mis pärsib ettevõtluse arengut ja majanduskasvu. Ettevõtjad on pikalt oodanud riigilt mõistlikku lahendust.
Nüüd oleme astunud selge sammu: kehtestame läbipaistvad reeglid, mille alusel on võimalik teatavates valdkondades palgata piiratud hulgal töötajaid ka väljastpoolt Eestit – erandina kehtivast sisserändekvoodist.
Oluline on rõhutada, et Eesti jääb konservatiivse sisserändepoliitikaga riigiks ka selle valitsuse ajal. Keegi ei värba välismaiseid töötajaid kohalike inimeste arvelt – esmane eelistus on alati anda töökoht Eestis juba elavatele ja töötavatele inimestele. Ainult juhul, kui sobivaid inimesi kohapealt ei leidu, saab tööandja võimaluse otsida abi väljastpoolt. Nii tagame tasakaalu: toetame ettevõtlust ja majandust, samas kaitstes Eesti tööturgu ja kohalikke huve.
2. Ebamõistlike tööohutusnõuete kaotamine
Paljud nõuded on ajale jalgu jäänud. Näiteks ei pea üksikisikust ettevõtja enam koostama iseendale riskianalüüsi ega määrama endale esmaabiandjat. Ka redelite kontrolli sagedus muudetakse mõistuspärasemaks – see sõltub kasutamise sagedusest, mitte jäigast ajagraafikust.
3. Kodulaenude refinantseerimise lihtsustamine
Kodulaenu ühest pangast teise viimiseks ei pea enam minema notari juurde. See suurendab pankadevahelist konkurentsi ning toob koduomanikele otsest rahalist kasu – näiteks 150 000-eurose laenu puhul jääb inimesele alles ca 275 eurot notarikulusid.
4. Alkoholiregistri kaotamine
Alkoholiregister, mis loodi 30 aastat tagasi, on muutunud ajale mittevastavaks. Selle kaotamine võimaldab alkoholitootjatel ja -importijatel kokku hoida kuni 5 miljonit eurot aastas laborikulude arvelt.
5. Uus reegel: iga uus nõue kaotab vana
Et vältida bürokraatia kasvamist, kehtib nüüd põhimõte: iga uue nõude kehtestamisel tuleb mõni senine nõue tühistada. See kehtib nii seaduste kui ka määruste puhul.
6. Hindamisakti nõude muutmine
Kodulaenu võttes ei pea inimene enam tellima kallist hindamisakti – pank saab kasutada statistilist mudelit tagatisvara väärtuse hindamiseks. See hoiab kokku nii kliendi raha kui ka panga aega.
7. Majandusaasta aruannete esitamine muutub lihtsamaks ja kiiremaks
Ettevõtjate jaoks on iga-aastane aruandlus tihti aeganõudev ja tüütu kohustus. Et seda muuta lihtsamaks, töötame praegu selle nimel, et enamik majandusaasta aruannetest oleks edaspidi eeltäidetud.
See tähendab, et ettevõtjale kuvatakse juba olemasolevate andmete põhjal täidetud aruanne, mida tuleb vaid üle vaadata ja vajadusel täiendada. Topeltandmete sisestamine kaob ära ning kogu protsess muutub kiiremaks.
Meie eesmärk on, et alates 1. jaanuarist 2026 saaks umbes 90% ettevõtetest esitada aruanded just sel moel. Arendustööd tehakse valmis 2025. aasta jooksul.
Kasu on väga praktiline: näiteks väikeettevõte võib tänu eeltäidetud aruandele säästa kuni terve tööpäeva aastas. Arvestades, et Eestis on üle 270 000 aruandekohustusega ettevõtte, on tegemist olulise muudatusega nii ettevõtjate kui ka kogu majanduskeskkonna jaoks.
