Valitsus valmistab ette eelarvet, mis ühendab kahte suunda. Ühelt poolt on tegemist suurte investeeringutega majandusse ja julgeolekusse: uued maanteed, raudteeprojektid, kaitsetööstuse arendamine. Teisalt on fookuses otsused, mis mõjutavad otseselt perede sissetulekuid ja kindlustunnet igapäevaelus. Järgmise aasta eelarve peamine ülesanne on hoida tasakaalu: investeeringud peavad tooma tulu, ilma et sotsiaalsed garantiid nõrgeneksid.

Perede jaoks on kõige tuntavamad valitsuse maksuotsused. Kavandatud tulumaksu tõus jäetakse ära, määr jääb 22% peale. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, mis tähendab keskmist palka teenijale ligikaudu 1800 eurot lisaraha aastas. Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4%, suureneb ka toimetulekutoetuste maht. Peredele, kus on lapsed, rakendatakse mootorsõidukimaksu soodustus – kuni 100 eurot iga alla 19-aastase lapse kohta. Need meetmed suurendavad perede reaalsissetulekuid ning seeläbi jõuab rohkem raha tagasi majandusse tarbimise ja teenuste kaudu, andes majanduskasvule täiendava tõuke.

Samas jätkub kokkuhoiupoliitika riigisektoris. 2026. aastal vähendatakse asutuste tööjõu- ja majandamiskulusid, ainult hariduse ja kultuuri valdkonnas ulatub kärbe ligikaudu 94 miljonini. See tähendab, et prioriteetsete valdkondade palgatõusud toimuvad koos sisemiste reservide otsimisega.

Pikaajalised investeeringud on eelarve keskne tugevus: Rail Baltica, neljarealiste maanteede ehitus ja kaitsetööstusparkide rajamine. Need projektid loovad töökohti, pakuvad stabiilset tellimust ettevõtlusele ja loovad tingimused investeeringute toomiseks Eestisse.

Riigi tulud ulatuvad 2026. aastal 18,6 miljardi euroni, kulud 19,6 miljardi euroni. Valitsussektori eelarvepuudujääk on 4,5% SKP-st, jäädes Euroopa Liidu erandi piiresse seoses kaitsekulude kiire kasvuga. Kaitsekulutused kasvavad vähemalt 5%-ni SKP-st, mis tähendab 844 miljonit eurot lisaraha. Osa sellest suunatakse Eesti tööstuse tellimusteks, mis aitab säilitada töökohti ja tugevdada kogu sektorit.